Riik ei täida oma elementaarset kohustust sadade oma lojaalsete kodanike ees, jättes selle heategevuse hooleks, rahvastiku- ja tööjõuprobleemi lahendamisest rääkimata, kirjutab majandusanalüütik Peeter Tammistu.

- Peeter Tammistu
- Foto: Arno Mikkor
Hiljuti toimusid kolm tähtsat, kuid meediapilti arvestades, üldsust vähehuvitavat, rahasündmust. Kinnitati 2020. aasta eelarve, põllumehed tulid kinketraktoritega Toompeale, avati uus raudteeliin. Justkui irduudised, millel puudub seos, kuid tegelikult on kõik meie ühise raha kasutamise tõhususe küsimus. Lihtne – kui me ühte kohta raha kulutame, siis teised jäävad ilma. Tegemist on alternatiivkuludega.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.