Mudelit, kus riigi kinnisvara haldab riigi loodud äriettevõte, kasutas oma maanteede rekonstrueerimiseks Austria, mis asutas 1963. aastal selleks mitu riigiettevõtet, kirjutab kirjanik Ülo Mattheus vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.

- Ülo Mattheus.
- Foto: sakala/scanpix
1982. aastal loodi keskne katusettevõtte ASFINAG, mis sai 1997. aastal õiguse koguda oma tegevuse finantseerimiseks ka teemaksu. 2006. aastal muudeti ASFINAG maanteega seotud ettevõtteid koondavaks haldusfirmaks. Täna saab Austrias osta sõiduautole kiirtee kleebise kümneks päevaks 9,2 euro eest, aastane maks oleks 89,2 eurot. Kui seda teed läbida iga päev (näiteks tööle minnes), oleks päevane teemaks mõõdetav vaid sentides.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.