Euroopa Komisjon sõnastas esimest korda riigiabiõiguse praktikas selge reegli, millal tuleks haridusasutust käsitleda riigiabi mõttes ettevõtjana, kellele antavad riigi toetused võivad osutuda ebaseaduslikuks riigiabiks, kirjutab TGS Balticu vandeadvokaat Triinu Järviste.

- Triinu Järviste.
- Foto: Erakogu / TGS Baltic
Eesti haridussüsteem on mitmekesine. Sellesse kuuluvad avalik- ja eraõiguslikud asutused, nagu lasteaiad ning üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid, kes võivad saada avalikest allikatest mitmekesiseid sihtotstarbelisi ja tegevustoetusi. Suur osa valdade ja linnade väljaminekutest on seotud just haridusteenuste (lasteaiad, koolid) pakkumisega, kuid avalikke toetusi on haridussektoris muidki. Nii liiguvad selles valdkonnas suured summad, konkurents on suur ja ka panused suured.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.