• 15.10.25, 09:32

Maksulaekumine ületab eelarveootusi

Kaheksa kuu maksulaekumine ületab rahandusministeeriumi teatel eelarveootusi, peamiselt tänu paremale tulumaksu laekumisele.
Haridusminister Kristina Kallas, rahandusminister Jürgen Ligi, peaminister Kristen Michal ja endine siseminister Lauri Läänemets mullusel riigieelarve pressikonverentsil.
  • Haridusminister Kristina Kallas, rahandusminister Jürgen Ligi, peaminister Kristen Michal ja endine siseminister Lauri Läänemets mullusel riigieelarve pressikonverentsil.
  • Foto: Liis Treimann
Augustis ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 342 miljoni euroni ehk 0,8% SKPst. Rahandusministeerium teatas, et tänu juriidilise isiku tulumaksu heale laekumisele oli puudujääk 207 miljoni euro võrra väiksem kui mullu samal ajal, mil see oli 1,4% SKPst.

Seotud lood

Uudised
  • 24.09.25, 10:45
Riigieelarve kasvab 20 miljardi euroni
Lisatud eelarve seletuskiri
Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, sellest kulud 19,5 ning investeeringud 1,3 miljardit. Eelarve tulud on 18,6 miljardit ja riigieelarve miinus 2,3 miljardit eurot.
Uudised
  • 26.08.25, 15:21
Valitsus valmistub maksutõusu ära jätma
Värske majandusprognoos käes, kinnitab rahandusminister Jürgen Ligi, et senine eelarve laekumine ja värske prognoos annavad küll alust järgmise aasta tulumaksutõus ära jätta.
Uudised
  • 05.08.25, 15:51
Maksulaekumine ületab kõrge kaarega riigi plaane
Tänavu esimese poolaastaga laekus riigikassasse makse 14% enam kui mullu samal ajal. Sellega on maksulaekumine kasvanud üle kahe korra kiiremini, kui planeeritud riigieelarves.
Uudised
  • 15.04.25, 13:54
Riigi kulutused kasvasid aastaga 5 protsenti
Aasta lõpus välja võetud rekordiliste dividendide pealt makstud tulumaksu toel oli riigieelarve aasta kaks esimest kuud nullis.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.25, 12:22
Vastutus ei ole nullsumma: regulaatorid peavad looma stabiilsed ja selged raamid
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele