Opositsioon nimetas eelarvet lühinägelikuks ja ebavõrdseks

Eesti Panga värske prognoosi järgi tugineb Eesti majanduskasv järgmisel aastal suuresti laenurahal. See annab küll lühiajalise tõuke, kuid seab samal ajal ohtu riigi eelarve jätkusuutlikkuse. Majanduse sisemine tugevnemine jätkub aga tuleval ja ületuleval aastal.

Tulumaksutõusu ärajätmine on kahtlemata inimestele hea uudis. See aga ei tähenda, et riigis on midagi paremaks läinud, nentisid ajakirjanikud saades „Äripäev eetris“.

Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, sellest kulud 19,5 ning investeeringud 1,3 miljardit. Eelarve tulud on 18,6 miljardit ja riigieelarve miinus 2,3 miljardit eurot.

Kliimaministeeriumi ülesandeks saab lähiaastatel investeerida enam kui 2 miljardit eurot teede ja raudteede rajamiseks ja korrahoiuks, riigiteede remondikava kasvab võrreldes praegusega märgatavalt, aga vähem, kui vajaminevaks kuluks on prognoositud.

Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.