650 miljonit eurot laenasid kommertspangad augustis pikaajaliste laenude ja liisingute näol.
Foto: Liis Treimann
Keskpanga andmetel laenasid ettevõtted augustis pikaajaliste laenude ja liisingute näol 430 miljonit eurot. Seda on 63 miljonit eurot vähem kui eelmisel kuul ja 124 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Tänavu on Tallinnas ja Harjumaal nõudlus büroopindade järele vähenenud viimase kümnendi väikseimaks. Samal ajal on pakkumine suur ja otsustajad saavad kasutada tugevat läbirääkimispositsiooni, kirjutab RE Kinnisvara vanempartner Monica Meldo.
Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, sellest kulud 19,5 ning investeeringud 1,3 miljardit. Eelarve tulud on 18,6 miljardit ja riigieelarve miinus 2,3 miljardit eurot.
Eesti Panga värske prognoosi järgi tugineb Eesti majanduskasv järgmisel aastal suuresti laenurahal. See annab küll lühiajalise tõuke, kuid seab samal ajal ohtu riigi eelarve jätkusuutlikkuse. Majanduse sisemine tugevnemine jätkub aga tuleval ja ületuleval aastal.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.