Maailmapoliitika kese püsib selgi nädalal USAs, ent nihkub Hollywoodi õhtustest jutusaadetest tagasi New Yorgi konverentsisaalidesse. Teel idarannikule lendas Washingtoni rändtsirkus läbi Arizonast, et anda poliitikahuvilistele ja kultuurisõdalastele suursugune etendus “Charlie Kirki matused”.
Donald Trump, kes peab täna kõne kogu maailmale, valas matusetseremoonial veel õli tulle, kuulutades, et “Ameerika vabaduse nimel märtrisurma läinud” Kirki nimel tuleb võidelda – ja just vasakpoolsete vastu, sest sealt on pärit vägivald.
Presidendi võitlus jätkub täna Manhattani idakaldal, kus toimub iga-aastane ÜRO peassamblee, tuues kokku liidrid üle maailma.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing
Ehkki teise maailmasõja rusudest püstitatud maailmaorganisatsioon sai alguse USA eestveetud rahuprojektina, ei suuda see 80 aastat hiljemgi ületada ühe ekspeasekretäri sõnastatud tagasihoidlikku eesmärki: hoida ära põrgut maa peal.
Sõda Ukrainas on suurim Euroopas pärast teist maailmasõda, humanitaarolukord Gazas ei erine sisuliselt kolmveerandsajandi tagusest õudusest, rääkimata veel kõigist neist veresaunadest ja näljahädadest, millest kirjutamiseks jagub küll internetis ruumi, aga arusaadavalt mitte lugeja täit tähelepanu.
Viis tuumarelvaga riiki, mis moodustavad ÜRO julgeolekunõukogu püsiseltskonna, on oma senist juhtrolli põhjendanud ülesandega hoida elus väikeriikidele eksistentsiaalset nähtust nimega reeglitepõhine maailmakord.
Üha ilmsem paistab aga, et nad ei tule selle ülesandega toime. Ilmne seejuures mitte üksnes uudiskirja autorile, vaid piirkondlikele jõukeskustele, kes on asunud aktiivselt endalegi tuumarelva hankima. Kõigest sellest lähemalt allpool.
Uus provokatsioon tuli kiirelt. Nädala eest oli Läänemere ääres olulisim teema Poola õhuruumi tunginud Vene droonid. “On oluline ... kuidas reageerib NATO järgmisele provokatsioonile oma piiri taga. Sest see tuleb,” sedastas möödunud nädala teisipäeval siinne briifing. Juba reedel lendas kolm Vene hävituslennukit ühtekokku 12 minutit Eesti õhuruumis.
Seotud lood
Välisministeeriumi NATO ja julgeolekupoliitika büroo direktor Karin Maandi sõnul oli ÜRO Julgeolekunõukogu istungil liitlaste reaktsioon tugev ja toetav. Eriti jõuline oli aga USA esindaja sõnavõtt, rääkis ta.
Eesti kutsus kokku ÜRO Julgeolekunõukogu, et arutada Venemaa hiljutist õhuruumi rikkumist, teatas välisminister Margus Tsahkna. See on esimene kord 34 aasta jooksul, kui Eesti ise nõukogu kokku kutsub.
Eesti taotleb NATO artikkel 4 konsultatsioone
Reede hommikul sisenesid Vaindloo saare piirkonnas ilma loata Eesti õhuruumi kolm Venemaa MIG-31 hävitajat, teatas kaitseväe peastaap. Eesti taotleb juhtunu tõttu NATO artikkel 4 konsultatsioone.
NATO teatas reedel, et tugevdab uue operatsiooniga idapoolseid kaitsepositsioone, sest sel nädalal rikkusid Vene droonid Poola õhuruumi.
Öeldakse, et head rehvid on nagu head kingad, mis hoiavad sind õigel teel. Kui ettevõttel on aga kümneid või sadu autosid, muutub lihtne tõde suureks väljakutseks. Just selleks, et muuta autoparkide rehvimajandus mugavaks ja läbipaistvaks, avas Rehvid24 tänavu septembris Tallinnas Mustamäel Baltikumi suurima ja kaasaegseima täisteenust pakkuva rehviteeninduskeskuse.
Hetkel kuum
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
