“Mul on hea meel, et arutelud on muutunud praktiliseks ‒ eesmärkide seadmisel kaalutakse läbi nendeni jõudmise viisid, mõjud ja alternatiivid,” ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Foto: Liis Treimann
Eile toimus Euroopa Liidu keskkonnanõukogu, kus riikide ministrid arutasid esimest korda ELi kliimamäärust, millega lepitakse kokku 2040. aasta heitme vähendamise vahe-eesmärk ja viisid, kuidas seda saavutada. Lõppeesmärk on kliimaneutraalsus 2050. aastaks.
Kuigi kliimamuutuste küsimus peaks olema elukeskkonna tuum, jääb see Eesti erakondadele kohalike valimiste kontekstis parimal juhul kõrvalteemaks, kirjutab politoloog Lauri Peterson.
Keskkonnaühendused paluvad riigiasutustelt, et Eesti seisaks Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimistel plaanitust märgatavalt suurema kliimarahastuse eest.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.