Eestis sanktsioonidega suletud sadamaärid tegutsevad Kesk-Euroopas vabalt edasi

Sillamäe sadama omaniku ja nõukogu esimehe Tiit Vähi sõnul Kreeka naftatankeri kinnipidamine Vene võimude poolt sadamat puhtjuriidiliselt ei puuduta ega mõjuta ka sadama tööd.

"Meil on plaan B, C, D ja E. Head aega!" – nii vastas 2022. aasta kevadel Sillamäe sadama üks omanik Tiit Vähi küsimusele ettevõtte tuleviku kohta. Sellest ajast alates on sadamas tõepoolest lauale pandud mitu kriisist välja tulemise varianti. Mõni neist on juba põrunud, mõni tundub ulmeline, mõni lootustandev. Ja nende kõrval on õhus variant sadam maha müüa.

Sillamäe ja Muuga sadama terminalidesse, mis seisati pärast sanktsioonide kehtestamist nende Venemaa omanikele, on jäänud tonnide kaupa mürkaineid, sealhulgas vedelat ammoniaaki. Tehniline järelevalve rahustab – terminalide omanikud saavad nende ohutuse kindlustada, sest riik vabastab osaliselt nende kontod, et ohtlike ainete ladustamise eest maksta.

Venemaale seatud sanktsioonide alusel on Eestis külmutatud juba ligi 21 miljonit eurot, millest lõviosa annavad siin vilkalt äri ajanud Andrei Melnitšenko ja Vjatšeslav Kantoriga seotud ettevõtete tehingud.

Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.