34 aastat tagasi õnnestus Eestil taastada iseseisvus vabariigis, mis oli püsinud maailmasõdade vahel üle kahe kümnendi. Sel samal 1991. aasta augustikuu nädalal tegi seda ka Ukraina, mil õnnestus olla suure ilmasõja järel suveräänne üksnes mõned aastad.
Erinevalt Eestist on pidanud Ukraina ka sel sajandil oma iseseisvust relvaga kaitsma. Viimase nädala jooksul toimunud kohtumised võivad paika panna, kas lahinguväljal saavutatu suudetakse ka poliitilisel tandril püsivamaks rahuks vormida.
Reedene Alaska tippkohtumine Donald Trumpi ja Vladimir Putini vahel ning esmaspäeval järgnenud Valge Maja miiting Euroopa suurte ja Trumpi vahel andsid selle kohta mõningast aimdust.
Kõige suurema võiduna saab tunnistada, et katastroofist oli asi kaugel, ehkki Trumpi ihunõunik Steve Witkoff presenteeris teleintervjuus Alaska suure võiduna seda, et Kreml lubas “julgeolekugarantiid”, millega loobub kogu Ukraina vallutamisest. Samas määris põhjanaabrite riigipea Alexander Stubb Trumpile mett mokale, rõhutades et viimaste nädalatega on tehtud sõja lõpetamise nimel rohkem kui eelnevate aastate peale kokku.
Allpool analüüsime lähemalt, kel on päriselt õigus.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing
Seotud lood
Alaska kohtumisel sai Venemaa liider Vladimir Putin maksimumpunktid, aga USA president Donald Trump ei saanud midagi, kuigi ise hindas kohtumist kümnepalli skaalal kümne punktiga, rääkis julgeolekuekspert Raivo Vare.
On väga vähe tõenäoline, et kolmekesi kohtuvad Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi, USA president Donald Trump ja Vene režiimi juht Vladimir Putin, rääkis ajaloolane ja ajakirjanik Andrei Hvostov.
Ukraina sõja kõige realistlikum stsenaarium näeb ette, et õnnestub saavutada sõjategevuse lõppemine ja Venemaa okupeeritud aladele võib jääda kontrolljoon ehk de facto olukord, ütles endine välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet.
Investeerimisfirma Redgate Wealth investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel rääkis, et tema ei tea, mis peab juhtuma, et tahta Venemaale uuesti raha panna.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Hetkel kuum
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
