Riigi IT-käki kohtusse viinud korteriühistu sai uue võimaluse

Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.

Kui toetusmeetme eesmärk on muuta korterelamud energiatõhusamaks, siis tuleb luua tingimused, et kõnealune meede ise ka tõhusalt selles suunas viiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Mitmed renoveerimistoetusest ilma jäänud korteriühistud peavad süüdlaseks neid ebaõiglaselt ukse taha jätnud taotlussüsteemi. Nüüd nõustus selle seisukohaga ka õiguskantsler, kes soovitab ministril toetuse jagamise kord ümber teha.

30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.

Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.