Elektriturul kahtlustatakse hinnaga manipuleerimist

Narva gaasielektrijaama ehitamiseks ja põlevkivijaama ümberehitamiseks ning suursalvestiteks annab valitsus Eesti Energiale 100 miljonit eurot omakapitaliks.

Suurtööstused otsivad võimalusi, kuidas energiakulusid alla saada. Kunda tsemenditööstus loodab saada oma õuele Elengeri elektrijaama ning kõrval tegutsev puitmassitootja kaalub oma soojusjaama ehitamist.

Kiisa gaasil töötav reservelektrijaam läheb 2028. aasta lõpus müüki, selle turule tulek võiks tähendada ka elektri marginaalselt madalamat lõpphinda.

Eesti Energia energiakaubanduse juht Armen Kasparov ja Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu ütlevad otse, et nad ei tea, mil viisil ja kui palju kergitab tuleva aasta veebruaris toimuv Venemaa võrgust lahti ühendamine tarbija jaoks elektri hinda.

Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.