Lihatööstused ootavad riigilt katkuga abi. “Väiksed ei tule nende kahjumitega toime”
Seafarme rüüstava Aafrika sigade katku leviku piiramiseks teeb regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ettepaneku, et riik hakkaks metssigu kokku ostma. Suure lihatööstuse juhi sõnul on aga veel üks probleem lahendamata.
Atria Eesti tegevjuhi Meelis Laande sõnul on nende kahju katkust küll suurem – aruande järgi 600 000 eurot –, kuid väiksematele tootjatele võib löök valusamgi olla, kuna neil on puhvrit vähem.
Foto: Äripäev
Terras küsib valitsuselt umbes 1,8 miljonit eurot, et osta kokku 4500 metssiga. Eesmärk oleks motiveerida jahimehi rohkem küttima, kuna nad on avaldanud muret, et neil pole kütitud sigadega midagi teha. Riigi ostetud metssigadest võiks Terrase plaani järgi teha konserve, mida anda Eesti kaitseväele või Ukrainasse toiduabiks.
Aafrika seakatku levikust teatanud seakasvataja ja lihatööstus Frank Kutter peab oma kinni pandud tootmisest viima hävitamisele 21 tonni tooraineid ja toodangut.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.