Eesti plastijäätmete töötlemisvõimekus on alakasutatud. Uuring: sortimissüsteem vajab parandamist
Eesti plastijäätmete ringlussevõtu võimekus on alakasutatud, samal ajal kui tööstus toob ringlussevõtuks vajaliku toorme sisse välismaalt ja riik maksab Euroopa Liidule miljoneid plastimaksu. Keskkonnaagentuuri värske analüüs juhib tähelepanu vajadusele kasvatada kodumaist jäätmevoogu ja parandada sortimissüsteemi, et ringmajanduse potentsiaal Eesti tööstuses saaks realiseeruda.
„Praegu maksame igal aastal Euroopa Liidule 16–20 miljonit eurot, sest ringlusse jõuab liiga vähe plastpakendeid. Samal ajal töötavad meie sortimis- ja töötlemisliinid alla oma võimekuse ning ettevõtted peavad toorainet välismaalt juurde tooma,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.
Seotud lood
Eesti ühe suurema ringmajandaja Neular omanik Ilo Rannu kritiseerib Eestis kohalikku sorteeritud plastmaterjali: tegelikult ei sorteeritagi. “Kui seda sorteeritaks nii, nagu väidetavalt tehakse, siis see oleks turul olemas,” ütles ta.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Selle asemel peaks jätkusuutlikust tegevusest välja kasvama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu.
Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
