• 14.07.25, 16:08

Üleujutused ohustavad kogu Eesti rannikut

Üleujutuste piirkondi on Eestis varasemast kaks korda rohkem, oht on kogu riigi rannikul, eriti Harjumaal ja Pärnu lahe ümbruses.
Eelmisel aastal oli suur üleujutus Tartus Riia tänava viadukti all. Foto: Signe Oidekivi/Tartu Postimees /Scanpix
  • Eelmisel aastal oli suur üleujutus Tartus Riia tänava viadukti all. Foto: Signe Oidekivi/Tartu Postimees /Scanpix
Eestis tekivad üleujutused peamiselt merevee ja siseveekogude veetaseme tõusu tõttu. Samas tekib üha enam üleujutusi ka puudulike sademevee süsteemide pärast, seda eriti suviti, kui lühikese ajaga võib maha sadada erakordselt palju vihma.

Seotud lood

Uudised
  • 10.04.25, 10:56
Reovee kasutamine aitab Tallinna Veel säästa kuni miljon eurot aastas
Tallinna Vesi avas Paljassaares koostootmisjaama, kus toodetakse reoveest energiat. See aitab ettevõttel kulusid vähendada ja tagab kriisiolukordades veevarustuse.
Arvamused
  • 21.03.25, 16:35
Tallinna Vee juht: puhas vesi sõltub sinust
Iga veekraanist lastud tilk on laen looduselt, mille peaksime sama puhtalt tagasi andma. Selleks saab iga inimene oma koduse veetarbimisega otseselt kaasa aidata, kirjutab Tallinna Vee tegevjuht Aleksandr Timofejev.
Uudised
  • 25.06.25, 16:12
Tallinna Vesi: kahese olulisuse hindamine on hea stardipakett
Kestlikkusaruandluse standardite tõlgendamine on ajakulukas ja kohati arusaamatu, kuid mõjuanalüüsist on kasu nii aruandluskohuslastel kui ka väiksematel ettevõtetel, ütleb Tallinna Vee keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele