Euroopa pikendab Ukraina sõjapõgenike ajutist kaitset
Kuna Venemaa jätkab ebaseaduslikke rünnakuid ja olukord Ukrainas on endiselt ebastabiilne, teeb Euroopa Komisjon ettepaneku pikendada Venemaa agressiooni eest põgenevate inimeste ajutist kaitset veel ühe aasta võrra ehk kuni 4. märtsini 2027.
Kiiev. Kuna Venemaa pole pommitamist jätkanud, võivad ukrainlased jääda veel aastaks ajutise kaitse alla.
Foto: Liis Treimann
See annab kaitse saajatele ja liikmesriikidele õiguskindluse, et kogu ELis kohaldatakse jätkuvalt samu kaitsestandardeid. Samuti annab see Ukraina põgenikele kindlustunde, et rahvusvahelise kaitse taotlemine ei ole vajalik ega nõutav.
Ukraina relvajõudude unikaalne droonirünnak Vene lennuväljade pihta näitab, et neil on Venemaa sügavustes märkimisväärne agentide võrgustik, usub julgeolekuekspert Ilmar Raag.
Ajaloolane Juri Felštinski leiab, et Donald Trumpi saabumine Valgesse Majja on NATO praktiliselt hävitanud. See paneb Eestit veelgi enam huvituma sellest, et Venemaa Ukrainat ei vallutaks, sest vastasel juhul peab Felštinski Venemaa sissetungi Balti riikidesse vältimatuks.
Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada.