USA asepresident JD Vance ütles veebruaris Münchenis toimunud julgeolekukonverentsil, et Euroopa peab tegelema omaenda kaitsega.
Euroopa vastus on olnud seni lubada suurendada kulutusi nii kodus kui Ukrainas - näiteks on kõneldud, et riigid hakkavad Euroopa kaitsetööstuselt vajalikku ostma. Kuid maad võtab ka radikaalsem lähendus - räägitakse nii-öelda oma tuumavihmavarjust.
Seotud lood
- PRO
Ukraina sõda läheb kuumemaks, Euroopa ei karda tuumarelva ja Saudi Araabiast oodatakse valget suitsu.
Kogu maailma riigijuhid püüavad pakkuda Trumpile midagi, mis teda huvitab, et saada temalt vastu, mis vaja. Zelenskõi pakub Ukraina rikkalikke maavarasid. Ja Trump ongi huvitatud, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 43. sissekandes.
Kui varatul inimesel on lihtne kaks kätt taskus sõja eest pakku minna ja kaotada tal midagi pole, siis Eesti on muutunud jõukaks riigiks, kus paljudel investoritel on tuhandete ja miljonite eurode väärtuses kinnisvara, aktsiaid ja muud vara. Mida nendega teha, kui sõjaoht reaalseks saab?
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
