• PRO
  • 30.11.24, 10:37

FT: Kas Euroopa suudab end kaitsta ilma Ameerika abita?

Donald Trumpi poliitiliste prioriteetide nihkudes on Euroopa sunnitud rohkem raha kulutama. USA sõjalise jõu korvamine ei ole aga lihtne ülesanne.
USA F-35 Lightning II lennuk Poola kohal.
  • USA F-35 Lightning II lennuk Poola kohal.
  • Foto: AP/Scanpix
Aasta on 2030. Venemaal ja Hiinal on käsil esimene sõjaväeline suurõppus Arktikas. Vostok 2030 nime kandval ühisõppusel osaleb tuhandeid sõjaväelasi, tanke, lennukeid ning suurem osa Vene ja Hiina põhjalaevastikest. Tegemist on Moskva ja Pekingi “ajaloolise partnerluse” kõige värskema ilminguga.
Viimase viie aasta jooksul on Venemaa ja Hiina oma sõjalist ja majanduslikku kohalolu Arktikas pidevalt suurendanud. 2025. aastal sõlmitud “relvarahu” Vene-Ukraina sõjas võimaldas Moskval oma sõjaväe uuesti üles ehitada. Ka Peking on hakanud NATOt pidama pabertiigriks pärast seda, kui USA president Donald Trump kiirendas Washingtoni fookuse nihkumist Euroopalt Hiinale.
NATO seisab silmitsi kolme suure küsimusega, kui USA peaks oma sõjalist kohalolekut Euroopas järsku olulisel määral vähendama. Mida teha? Mida esimese asjana teha? Ja mis see maksma läheb?

Seotud lood

  • PRO
Uudised
  • 21.07.24, 08:30
FT: Euroopa relvajõud on hädas sõdurite leidmisega: „Me oleme jõudmas kriitilise massi murdepunkti“
Sõjaväelasi napib nii Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Itaalias. Mis paneks rohkem inimesi väeteenistusse astuma?
  • PRO
Uudised
  • 06.07.24, 12:00
FT: kuidas Venemaa tuumaenergia abil oma globaalset mõjuvõimu suurendab
Sanktsioonidele vaatamata ehitavad Vene firmad enam kui kolmandiku kõigist uutest reaktoritest üle kogu maailma, tuues Moskvale uusi sõpru.
  • PRO
Uudised
  • 13.05.24, 12:03
FT: Tants külmutatud Vene varade konfiskeerimise ümber
Sadade miljardite eurode väärtuses välisreservide konfiskeerimine võiks muuta Ukraina sõja kulgu. USA ja Euroopa on aga eri nõul, kui kaugele sellega minna.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.25, 12:22
Vastutus ei ole nullsumma: regulaatorid peavad looma stabiilsed ja selged raamid
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele