Liikmesriikidel oli kohustus kestlikkusaruandluse direktiiv oma seadustesse üle võtta hiljemalt tänavu 6. juuliks. Seda pole teinud 17 riiki: Eesti, Soome, Läti, Poola, Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Küpros, Luksemburg, Malta, Holland, Austria, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia, vahendab ESG Today.
Seotud lood
Lisatud PDF küsimuste-vastustega!
Euroopa Komisjon avaldas hiljuti uue portsu kestlikkusaruandlusega seotud korduma kippuvaid küsimusi (KKK). Muu hulgas puudutatakse reeglite ulatust, erandeid, raporteerimise standardeid ja auditeerimist.
Mitu vabaühendust kavatseb kaevata Euroopa Komisjoni kohtusse, süüdistates komisjoni ambitsioonitutes keskkonnaeesmärkides.
SBTi (Science Based Targets initiative) kinnitab rahvusvaheliselt ettevõtete kliimaeesmärke. Nüüd teatasid nad, et uued loodavad standardid ei luba enam tõenäoliselt süsinikuneutraalsuse saavutamiseks süsinikukrediite kasutada.
Euroopa Parlamendi koosseis on valitud ning ees ootab komisjoni loomine ja tippametite jagamine. Mis on tähtsamad kestlikkusteemad, millega uus komisjon ja parlament ametiajal tegelema hakkavad?
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
