Suzuki Swifti on raske inimestele selgitada. Väike on see niikuinii, mis tekitab suurepoolse auto usku eestlastes kohe võõristust. Ent Swift näikse ka tugevalt kinnistavat arusaama, et väikeauto mõjub puruodavalt ja -õnnetult.
Autokaugedki vaatavad kõledast plastist ning uue mudeli kohta vägagi vanamoelist sõitjateruumi ja kirtsutavad nina. Teadlikumad uurivad tehnilisi andmeid ja kulmud kerkivad pealaele.
Vabalthingav kolmesilindriline mootor. 61 kW (83 hj) ja 112 Nm. Ning seda mitte hind-alates-versioonil, mida päriselus pea keegi ei osta – ühtegi teist jõuallikat ei pakutagi! Kusjuures seesama ilma turbota kolmesilindriline pole iidamast-aadamast toodetud mootor, vaid uhiuus.
Mis värk selle autoga veel on? Kas niisuguse ostmiseks leidub üldse mõni põhjus?
Etteruttavalt: jah. Aga leidub ka üks kohutavalt tüütu häda.
Daciast järgmine aste
Swift on veider, sest Suzuki polegi tüüpiline autotootja. „See Jaapani tsiklifirma, mis teeb ka autosid ja ei ole Honda“ toitub peamiselt India turust ning ehkki Euroopasse mõeldud eksemplarid valmivad teatavasti Ungaris ja on kvaliteetsemalt tehtud, ei ole Suzukid kunagi viimistluse ega moodsaima tehnoloogiaga hiilanud.
Seotud lood
Uus Škoda Superb teeb kõike seda, mida Superbid muistegi.
Volkswageni pikap on nüüd tegelikult Ford. Nii heas kui halvas.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Mis elu käib vana Tallinna–Tartu tee ääres?
Aastakümneid USA turgu valitsenud Ford F-150 pani ametlikult Eestis rattad maha. Kui hea see siis on? Tiir tähenduslikul teel annab vastuse.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
