“Me oleme kuulanud, me oleme tegutsenud,” alustas Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola rahvasaadikute otsuse järel pressikonverentsi. “Me oleme leidnud lahenduse ühele Euroopa rahvaste peamisele probleemile. See on ajalooline päev Euroopale.”
Selle paatose taga on kümnendi jagu kestnud vaidlus selle üle, kuidas korraldada ebakorrapärast rännet. Kriitikute sõnul tuleks väljenduda veel lihtsamalt ja eufemismideta: eesmärk on piirata põgenike pääsemist Euroopa Liitu.
Alates suurest migratsioonikriisist 2015.-2016. aastal on olnud selge, et Euroopa Liidu migratsioonipoliitika, mis lähtub sellest, et põgenike eest vastutab ja nendega tegeleb riik, kes nad vastu võtab, ei toimi. Kuna piir saab olla üksnes väljas, mitte sees, on see tähendanud, et lõviosa survest langes Kreekale ja Itaaliale, mis on oma saartega Põhja-Aafrikale ja Väike-Aasiale kõige lähemal.
Seotud lood
Eesootavad europarlamendi valimised on määrava tähtsusega Eesti julgeolekule, sealhulgas majandusjulgeolekule, kirjutab siseminister Lauri Läänemetsa nõunik Vootele Päi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
- PRO
Avalikkuse kasvav mure varjupaigataotlejate arvu pärast toob äärmusparteidele toetajaid üle kogu Euroopa Liidu.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
