“Venemaa naabrus on meie peamine väljakutse juba mitusada aastat,” ütleb Soome kaitseminister Antti Häkkänen kõige esimese asjana. Vaenuliku naabriga toimetulemine on põhjanaabrite kaitsepoliitika A ja O, ilma selleta pole midagi muud.
Ehkki tihtipeale jääb mulje, et Soome on otsinud venelastega sooje sõprussuhteid – ja poliitikute nagu Tarja Haloneni või Erkki Tuomioja üleolevad väljaütlemised Eesti suunal on seda kuvandit üksnes süvendanud –, on kogu soomlaste kaitsepoliitika tegelenud talvesõjast saati üheainsa küsimusega: kuidas kaitsta end Venemaa vastu.
Häkkänen ütleb, et kui külma sõja järel uskus suurem osa Euroopast suurte sõdade lõppu, siis Soome ei muutnud kurssi. Ajateenistust ei kaotatud, kaitserajatisi ja varjendeid ei lõhutud ning laskemoona tootmist ei lõpetatud. See tähendab, et kohanemine pärast 2022. aasta veebruari oli sedavõrd lihtsam.
Lähikümnendid olukorda ei paranda
“Me toodame praegu viis korda rohkem laskemoona kui enne sõja algust,” tõdeb kaitseminister Häkkänen.
Seotud lood
Euroopa Liidu kaitsealgatus avab uue peatüki kogu euroliidu kaitsepoliitikas, ütleb kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Rootsi peaminister Ulf Kristersson ütles Dagens Industrile, et NATO liikmeks saamisel on positiivne mõju Rootsi majandusele, eriti kaitsetööstusele.
Esmaspäeval alanud kahenädalasest streigist Soome sadamates oodatakse põntsu põhjanaabrite ekspordile, kuid Eesti ettevõtted loodavad suurematest sekeldustest pääseda.
Soome majandus langeb, eksport, tarbimine ja erainvesteeringud on piisavalt takerdunud ja vaid avaliku sektori tarbimiskulutused on suurenenud, seisab Soome Panga tänases majandusprognoosis.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
