Eesti meelemuutus lasi Euroopas läbi lahjema platvormitöö direktiivi
Vaidlus, kuidas platvormidel töötavate inimeste õiguste eest paremini seista, kestis Euroopa Liidus aastaid ning oli juba nurjumas. Kompromiss sai lõpuks võimalikuks, kui Eesti ja Kreeka Euroopa suurriikidele selja keerasid.
Euroopa liikmesriikidel tuleb kodus paika panna kriteeriumid, millal on digiplatvormide kaudu töötavad inimesed töötajad ja millal teenusepakkujad.
Foto: Andras Kralla, fotomontaaž
Euroopa Liidus teenivad mingit sissetulekut erinevatel platvormidel, põhiliselt kullerite ja taksojuhtidena, kümned miljonid inimesed. 2025. aastaks prognoositakse, et neid on 43 miljonit, ning töötlevas tööstuses töötavate inimeste arvu (29 miljonit) ületasid platvormid juba eelmisel aastal.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.