Eelmisel aastal toimunud koondamised kergitasid paljudes ettevõtetes keskmise palga numbrit, selgub Lääne-Virumaa Uudiste ja Äripäeva Infopanga korra kvartalis koostatavast maakonna konkurentsiraportist.

- Meelis Einsteini juhitud Kunda tsemenditööstuses püsis mullu töötajate arv stabiilne ning nende keskmine kuutasu kerkis aastaga ligi 400 eurot.
- Foto: Sten Semjonov
Kõige parema ülevaate ettevõtete keskmisest töötajate arvust ja neile makstavast tasust saab mullusest majandusaasta aruandest, mis tuleb ettevõtetel esitada äriregistrile poole aasta jooksul pärast majandusaasta lõppu.
Ettevõtete palgatasemete ja tööjõu muutusest saab aga aimu ka maksuameti kvartaalsest statistikast. Koostasime koos Äripäeva Infopangaga maksuameti andmete alusel Lääne-Virumaal registreeritud või siin tootmisüksusi omavate ettevõtete palgavõrdluse. Erinevalt majandusaasta aruandest ei ole allolevas tabelis olev töötajate arv ja sellest tulenev keskmise brutotasu suurus taandatud täistööajale ehk arvesse läksid ka need töötajad, kes töötavad osalise tööajaga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Töökohtade loojate ja koondajate TOP
Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga kasvatas mullu neljandas kvartalis töötajate arvu kõige enam OG Elektra.
Edetabelis 86 meie maakonna firmat
Kolmapäeva pärastlõunal avalikustati Gaselli Kongressil Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOP. Esikolmikusse jõudis kaks Lääne-Virumaal tegutsevat ettevõtet ning Moe peenviinavabriku omaniku Urmas Nimmerfeldti Saaremaal asuv ettevõte.
Lääne-Virumaa ettevõtetest tegi mullu kõige suurema müügitulu kasvu Hardi Viiberile ja Meelis Järvele kuuluv Rivalte Grupp, kes kasvatab lihaveiseid ja on viie päikesepargi omanik.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.