Majandus vajab taastumiseks kaht tõuget, kumbagi ei paista tulevat
Majanduslangus on praeguseks nii sügav, et majandus vajaks riigieelarvest suuremat turgutust või välisturgude imetabast taastumist, hetkel ei paista üht ega teist.
Nii mõnigi näitaja, ettevõtete kindlustunne näiteks, on Eestis seal, kus viimati oldi koroonapandeemia ajal, kui riigieelarvest ei säästetud ühtegi senti. Seekord tuleb ilmselt omade jõududega surutisest välja ronida, sest valitsuse rahanduspoliitika on võtnud kursi majanduse jahutamisele.
Seotud lood
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) langes võrreldes eelmise aasta sama ajaga tänavu teises kvartalis 2,9%, teatas statistikaamet.
"Jõulist taastumist kuskilt ei paista," nendivad konservatiivselt sügisesse vaatavad logistika- ja veofirmad, kes tunnevad impordi-ekspordi kahanemise statistikat töös vahetult, aga on üks erand.
Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto juunis 20 miljoni euro suuruses puudujäägis, teatas Eesti Pank.
Läti eksport kahanes juulis jooksevhindades 13 protsenti ja oli 1,46 miljardit eurot, kahanemine on veidi väiksem kui Eestis, siin kahanes eksport 14 protsenti, aga Eesti eksport oli rahalises väärtuses suurem – 1,6 miljardit eurot.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
