• 26.07.23, 12:53

Elukallidus sööb sääste: järjest vähem inimesi paneb raha kõrvale

Kui veel möödunud aastal oli ligi 18% inimesi, kellel ei jäänud igakuiste väljaminekute kõrvalt raha alles, on tänaseks vastav näitaja tõusnud üle 25 protsenti.
Enamik sissetulekust lähebki igapäevaste kulutuste katmiseks.
  • Enamik sissetulekust lähebki igapäevaste kulutuste katmiseks.
  • Foto: Liis Treimann
Kantari ja IPF Digitali uuringust selgub, et 31% Eestimaa inimestest omab sääste, mis aitaksid sissetuleku kaotuse puhul vastu pidada kauem kui kuus kuud. Säästud aga puuduvad veerandil elanikkonnast.

Seotud lood

Saated
  • 25.07.23, 13:22
Raivo Hein ja Katri Teller: rahaliseks vabaduseks piisab oluliselt vähemast, kui arvatakse
Tegelikult pole rahalise vabaduse saavutamiseks vaja summat, mida keskmine inimene kipub eeldama. Hoopis keerulisem on vabadusega harjumine.
Arvamused
  • 19.07.23, 16:05
Tarmo Tanilase soovitus algajale investorile: ära võrdle nii palju
Investeerimine on nagu kümnevõistlus, kus olümpiavõitja Erki Noole sõnul tuleb keskenduda enda sooritusele ja võimalikult vähe jälgida konkurentide tegemisi, kirjutab Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas panga blogis.
Börsiuudised
  • 15.07.23, 06:00
Kristi Saare: esimesed 100 000 eurot on kriitiliselt tähtsad, edasi hakka elama!
Kristi Saare arvates saab küsimusele “kas oled rikas?” vastata palju väiksema numbriga kui inimesed ette kujutavad. Rikkusele lisaks tasub endalt küsida, mida minust tegelikult mäletatakse – portfelli suurus see kindlasti ei ole.
Uudised
  • 22.07.23, 08:38
Kinnisvarafirma säästab tehisintellektiga energiakuludelt kümneid tuhandeid eurosid
Tehisintellekti kasutamine võib paljudele tunduda veel küll tumeda maana, kuid just tänu AI-le säästab kinnisvarafirma Kapitel hoonete energiakuludelt kuus keskmiselt 20%.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele