• 06.09.22, 16:00

Riigifirmade juhtide palga TOP: kaheksa juhti teenib rohkem kui 10 000 eurot kuus

RMK uus juht Mikk Marran jääb oma 11 500eurose palgaga riigifirmade juhtide seas alles neljandale kohale.
Eesti Energia juht Hando Sutter Pärnus juhtimiskonverentsil.
  • Eesti Energia juht Hando Sutter Pärnus juhtimiskonverentsil.
  • Foto: Raul Mee
Suurimat palka teenib hoopis Eesti suurimat riigifirmat Eesti Energiat juhtiv Hando Sutter.

Seotud lood

Saated
  • 07.06.22, 12:20
Enim teeniv ametnik: ma ei häbene. Kui küsin palka, luban ka palju tööd teha
Enim teenivate riigiametnike edetabelit juhtiva transpordiameti juht Kaido Padar rääkis Äripäeva raadio saates "Kuum tool", et tasuga kaasnev tähelepanu on tippjuhile häiriv. "Ma olen ka inimene," selgitas ta. Samas ütles, et ei häbene tasu ja kõrget palka küsides teeb ka palju tööd.
Uudised
  • 29.04.22, 13:12
TOP 100 enim teeninud riigiametnikku: transpordiameti juht edestas peaministrit 26 000 euroga
Padar: ma pole kindel, et sellise tööpakkumise teist korda vastu võtaksin
Eelmisel aastal enim teeninud riigiametnike seas on peaminister Kaja Kallas alles 11. kohal, enne teda mahub nimekirja peamiselt kohtute esimehi. Edetabelit juhtiv transpordiameti juht edestab Kallast lausa 25 700 euro suuruse vahega.
Uudised
  • 30.04.21, 11:19
TOP 100 enim teeninud ametnikku: 6890 eurot kuus ja 15 500 preemiaks
"Kõik pididki pingutama väljaspool tööaega"
Kõige kallim riigiametnik teenis eelmisel aastal keskmiselt 6890 eurot kuus, mille hulgast moodustasid lisatasud aasta peale üle 15 500 euro.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele