Euroametnikud ei taha Eesti meeletut hinnatõusu mõista
Ehituslepingute muutmisel tundub kõige suurem takistus see, et euroametnikud ei suuda või ei tahagi aru saada, et Eesti kõrge inflatsioon ja suur hinnatõus tulenevad otseselt Ukraina sõja mõjust, muretses Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ja Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar Eesti ehitusturu olukorda arutavas intervjuus Ehitusuudistele.
Kolsari sõnul on Balti riikide inflatsioon Kesk-Euroopast kordades suurem ja selle põhjus on lihtne, sest endise Nõukogude Liidu liikmena oleme ajalooliselt oluliselt rohkem seotud Venemaa, Valgevene ja Ukraina turuga, mis on olnud meie üsna suured majanduspartnerid. „Vanas Euroopas peetakse ettevõtte mõistlikuks äririskiks 3–4protsendilist hinnakõikumist ja nende inflatsioon jääbki praegu selle riski piiresse. Meil aga on see juba kordades ületatud. Euroopa ametnikelt hinnatõusu kompenseerimisele kooskõlastuste saamise keerulisus võibki olla tingitud sellest, et võetakse hoiak valedel alustel," ütles Kolsar Ehitusuudistele antud intervjuus.
Seotud lood
Eestis on pooleli sadade miljonitega eelmisest ELi eelarvest toetatud ehitusprojekte, mida ähvardab nii ehitushinna tõus kui tähtaegadega võidujooks, sest aega hoonete lõpetamiseks napib.
Rakvere plaan riigieelarvest saadud raha eest linna jalgpalli sisehall ehitada ähvardab seisma jääda, sest toetuse kasutamise lõpptähtaeg läheneb hirmuäratava kiirusega, kuid ennekõike jääb puudu rahast – ehitus võib-olla kaks korda kallim, kui loodeti.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Ehitusmaterjalide erakordne hinnatõus on käivitanud ahelreaktsiooni, mis võib viia selleni, et mitmed tööd jäävad pooleli.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
