“Ma olen leppinud sellega, et on kuskilt kõrgemalt poolt ette seatud koridor, et minu asi on käia mööda seda. Nagu autole, et siin maanteel need valged jooned on sulle. Tahaks nagu maha keerata, aga ei saa. Mul on niimoodi läinud,” räägib Võhmar.
Ta ütleb, et ei jahi seekord valimisvõitu. “Mulle sobivad seekord mõlemad variandid. Kui valitakse, on hästi, kui ei valita, on sama hästi.” Aga kui valitakse, mis siis edasi? “Kui viis valda ühinesid Alutaguse vallaks, siis minu jaoks oli tähtis, kuidas me saaksime selle Alutaguse ühte jalga käima. Et ükskõik kust poolt sisse sõita – Tartu poolt, Tallinna poolt või Venemaa poolt –, aduks, et siin on asjad korras. Et elukeskkond on siin ilus, et siin kohe tahaks olla. Mul ongi selles mõttes võib-olla lihtne öelda, et tahaks kõike seda jätkata nende ressursside piires, mis meil on,” selgitab Võhmar.
Teflonmehed
Teflonmehed on Äripäeva lugude sari Eesti kõige kauem ametis olnud linnapeadest ja vallavanematest. Nad kõik on mehed ja nad kõik pürivad taas võimule ka järgmisel nädalal toimuvatel valimistel.
- Esimene artikkel rääkis veerand sajandit Haapsalu valitsenud Urmas Suklesest, kes ihkaks eesootavate valimiste järel valitseda üksi.
- Teine artikkel rääkis 16 aastat Saue valda valitsenud Andres Laisast, kes jumaldab vallavanema ametit, sest alatasa saab loetleda suuri ja väikseid töövõite.
Seotud lood
Veerand sajandit Haapsalu valitsenud Urmas Suklese suurim soov eesseisvate valimiste eel on, et tema valimisliit ei peaks tegema koalitsiooni ja saaks valitseda üksi.
Tallinna külje all 16 aastat Saue valda valitsenud Andres Laisk naudib oma senistest ametitest vallavanema oma kõige rohkem, sest see sobib tema iseloomuga: nii hea on igal õhtul tehtud tööde nimekirjast midagi maha tõmmata ja igal aastal loetleda, milline koolimaja või staadion valmis sai. Mis sest, et laua all keegi kogu aeg millimeeterhaaval tooli jalga saeb.
“Selline mõte ehitada väga kvaliteetne luksuslik spaakeskus tiksus mul aastaid peas. Ise olen siit pärit, vanemad on siit pärit,” rääkis Andres Linnas loodusspaahotelli sarikapeo tähistamisel Peipsi põhjakaldal Uuskülas.
2024. aastal deklareerisid ettevõtted Eestis kaevandamise, jäätmete kõrvaldamise, õhu või vee saastamise ning vee erikasutusõiguse tasu kokku ligikaudu 97 miljonit eurot. Lisaks tasusid metsaomanikud eelmisel aastal metsateatiste eest riigilõivu ja raadamisõiguse tasu kokku ligi 1,1 miljonit eurot.
Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada.
Hetkel kuum
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
