Äri ja ähvarduskirjad. Kahe Eesti angerjafarmi saatus ripub õhus
„Milles mina süüdi olen?“ küsib Tiit Soosaar, kes on üks kahest Eesti angerjakasvanduse pidajast. Viimaste aastate jooksul on ta leidnud oma postkastist nii mõnegi ähvarduskirja. Küll lubatakse ta kasvanduses elektrikatkestus korraldada, generaator ära lõhkuda või midagi muud kurja korda saata.
Angerjakasvandus on igati seaduslik, kuid praegu väga emotsionaalselt laetud äri. Euroopa angerjas on rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) punases nimestikus kirjas kui kriitiliselt ohustatud liik. Teadlased on hinnanud, et sõltuvalt piirkondadest on viimastel aastakümnetel angerja arvukus langenud lausa 90-97%. Kui angerjate arvukus langeb veelgi, tähendaks see liigi väljasuremist.
Seotud lood
Praeguses maailmas peab edukas olemine tähendama elamist selliselt, et jääksime liigina ellu, kirjutavad loomade eestkoste organisatsiooni Loomus esindajad Sanne Org ja Farištamo Eller arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vesiviljelusettevõtted müüsid mullu 870 tonni kaubakala ja -vähki ehk kokku 3,7 miljoni euro väärtuses, teatas statistikaamet. Müüdud toodangu maht oli viimase viie aasta suurim.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Hetkel kuum
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
