Poliitikute töölaud: kes on kahtlane ja kes lihtsalt kaabakas?
Saade “Poliitikute töölaud” avab valimistel kandideerivate korruptsiooni- ja kohtulugudega silma paistnud poliitikute tausta ning hindab seeläbi ka erakondade võimalikku valimisedu saabuvatel kohalikel valimistel.
Käesoleval aastal Harju maakohtus korruptsioonikuritegudes süüdi mõistetud rahandusministri Martin Helme nõunik Kersti Kracht 2021. aastal koos kaitsja Oliver Nääsiga kahtlustuste ilmnemise järel ajakirjanike ees.
Foto: Andras Kralla
Saates, kus on külas Delfi poliitikatoimetaja Herman Kelomees ja Äripäeva uuriv ajakirjanik Koit Brinkmann, analüüsitakse kümnekonna kriminaalkahtluse või -süüdistuse all olnud, süüdi või ka õigeks mõistetud kandidaadi kahtlasi tegusid ning küsitakse, mis paneb valijaid endiselt nende poolt hääletama.
Noorpoliitik Sandra Laur ei hoia saladuses, et tema eesmärk on saada ühel päeval Eesti kaitseministriks. Isamaaga liitunud Laur on tulihingeline rahvuslane ja kandideerib Tartu volikogusse, et seista vastu suurele pahalasele: Reformierakonnale. „Ma arvan, et Pevkur peaks tagasi astuma – mingu parteikontorisse häbenema,“ räägib ta.
Narva linnavolikokku pürgib nii esmakordseid ettevõtjatest kandidaate kui neidki, keda piirilinnas pigem poliitikute kui ärimeestena tuntakse. Delovõje Vedomosti küsis nende nimekirjadesse kuuluvatelt ettevõtjatelt, miks nad otsustasid kandideerida ja millistel kaalutlustel nad poliitilise jõu valisid.
Narva valimiste peamine küsimus pole mitte “kes võidab?“, vaid ”kuidas see kõik toimib?“, kirjutab Delovõje Vedomosti korrespondent Ida-Virumaal Nikolai Andrejev.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.