“Mets ja majandus”: Eesti puidusektor otsib tasakaalu
Värske saade “Mets ja majandus” koondab lõike vestlustest ettevõtjate, teadlaste, panganduse ja keskkonnaorganisatsiooni esindajatega, kes kõik avavad Eesti puidusektori tulevikku oma vaatenurgast.
Lähenemised on erinevad, kuid keegi osapooltest ei taha, et meie metsade tulevik oleks tume.
Foto: Toomas Kelt
Saate avab pilk ettevõtlusest. Eesti Metsameistri juht Joel Lobjakas kirjeldab ettevõtte argipäeva kui pidevat tasakaaluotsingut. „Kellelegi ei meeldi, kui raiutakse. Endale ka ei meeldi, aga mingil tasemel ta on paratamatus,“ tõdeb Lobjakas. Tema sõnul ei saa raiemahtude üle otsustada Exceli tabeli järgi – see on otsus, mis mõjutab nii kohalikke elanikke kui ka tööstuse elujõulisust.
Kui juunikuu keskel tuli avalikuks, et suurärimees Margus Linnamäe ostab koos väiksemate partneritega väga suure koguse metsa, siis juba poolteist kuud hiljem olid väikeosanikud, kellest kaks olid erametsaliidus juhtivatel kohtadel, oma osalustest ilma.
Eestimaa Looduse Fond metsandussuuna koordinaator Laura Uibopuu räägib, kuidas seab Viru Keemia Grupi tehas ohtu nii Eesti metsade süsinikutasakaalu, elurikkuse kui ka Läänemere seisundi.
Mitu tunnustust saanud Eesti Maaülikooli metsateadlase Reimo Lutteri sõnul oleks õiglane, et kui me tahame eraomandis oleval maal looduskaitset, peame olema valmis selle eest maksma.
Metsarikas Eesti võimaldab hoida puutumatuid alasid, aga samas ka kestlikku metsamajandamist, seda kõike riigi kliimaeesmärkide kontekstis, kirjutab Eesti Maaülikooli metsaökoloogia professor, metsanduse ja inseneeria instituudi direktor Marek Metslaid.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.