Äripäev eetris: julgeolekumaksuga said ettevõtjad hea diili

Ettevõtete maksuga tüüritakse suunas, mis on teinud teravaks selliste firmade tähelepanu, kus varade maht on suur. Kui enamikule firmadest tähendaks see vaid 15 euro tasumist aastas, siis pingerivi ülemisele otsale mitmekümne miljoni euro maksmist.

Isiklikul tasandil ei jätnud viimaste aastate otsuste jada mulle muud valikut kui Reformierakonnast välja astuda, viimane piisk karikas oli kasumimaksuga lõppenud maksufestival, kirjutab Michelini tunnustusega Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol.

Kuigi sotside juht ja siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et ettevõtetele on otsustatud ainult 2% kasumimaks, mitte välja pakutud palgafondimaks, on rahandusminister Jürgen Ligi sõnul laual emb-kumb.

Valitsus kehtestab kaitsekulude katteks ettevõtete kasumitele siiski maksu ja jätab sinnapaika ideed bilansimahu või palgafondi lisamaksustamisest.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.