Majanduskonverentsil Äriplaan 2026 sai kinnitust, et Eesti majandus liigub vaikselt kasvukursil. Võimalused on nii kodus kui võõrsil olemas ja ettevõtjad ka kasutavad neid, kuid riigi tasandil otsustajate eestvedamisega on lood keskpärased, et mitte öelda nõrgad.
Seotud lood
Plaanid ja tegelik elu. Majanduskonvrents “Äriplaan” juhtkirjades 2019–2024
Sel kolmapäeval, kui Eesti raske raha, majanduslikku ja poliitilist võimu esindavad otsustajad astuvad Alexela kontserdimajas majanduskonverentsi “Äriplaan 2026” püünele, on paslik meenutada viimastel aastatel juhtkirjadeks vormitud ärimõtteid.
Kõige olulisem sõnum järgmiseks aastaks on see, et majandus hakkab kasvama, rääkis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla Äripäeva raadio hommikuprogrammis Äriplaani konverentsi eel.
Kristen Michal Äriplaani konverentsil: ma pole erakonna juhi ametisse laulatatud
Äriplaan 2026 konverentsil esinenud peaminister Kristen Michal ütles, et nüüd pöördub Eesti majandus tagasihoidlikult, kuid siiski kasvule. “Kui astutakse õiged sammud eelarve ja maksupoliitikaga, võib Eesti olla regiooni üks kiiremini kasvavaid majandusi,” loodab Michal.
Praegune majanduskeskkond ütleb meile, et peame olema valmis laienemiseks, et liikuda uutele turgudele, ütles toidutootja Lunden Foodi juhatuse liige ja tegevjuht Evelin Toomela Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Hetkel kuum
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
