Alles see oli, kui Eesti suurima panga Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juht Raul Vahtra rääkis Äripäeva raadio hommikuprogrammis muu hulgas sellest, kuidas tehisintellekti abil tehtud telefonipettused on juba igapäevased ning kuidas tänapäeval ei saa pimesi uskuda, et teisel pool telefonitoru on ikka tuttav, kolleeg, sõber või isegi pereliige, rääkimata ametnikust, pangatöötajast või politseinikust. Nüüd kajastame konkreetset juhtumit, kus telefonikelmid meelitasid mitmekäigulise skeemiga lõksu masinatööstusettevõtte Hekotek töötaja ja said seeläbi küüned taha sadadele tuhandetele eurodele. Arvatavasti pandi seegi kuritegu toime tehisaru kasutades.
Seotud lood
Eesti masinatööstusettevõttes Hekotek toimus maikuus küberrünnak. Telefonikelmid tinistasid firma töötaja ja kandsid firma kontolt välja sadu tuhandeid eurosid.
Finantspetised tegutsevad aina osavamalt, mistõttu tuleks kasutusele võtta ennetavad sammud.
Tehisaru muudab valede tootmise ja levitamise kiireks ja odavaks. Järelikult tuleb piisavalt kiiresti ehitada ka tõhusaid süsteeme, mis autentsust ja tõde tuvastada suudavad, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Eesti ettevõtted ja eraisikud vajavad petturite eest tõhusamat kaitset, seega on ülim aeg moodustada ennetus- ja tõrjetegevuseks ühtne löögirusikas, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 10. novembril taotlusvooru ettevõtetele, kes soovivad parandada ressursitõhusust, energiatõhusust või asendada ohtlikke aineid ohutumatega. Taotlusvooru eelarve on 9 miljonit eurot ja taotluste eeltäitmine algab 27. oktoobril.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
