• 15.05.25, 06:00

Kust tuleb lollus ja kuhu kaob raha?

Kui kohustusliku II pensionisamba rong on läinud, siis tuleb seda enam tegeleda ühiskonna üldise rahatarkuse edendamisega – näiteks riigifirmade börsile viimise kaudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kust tuleb lollus ja kuhu kaob raha?
  • Foto: Anti Veermaa
„Mina seda valitsusele rääkisin,“ tunnistas rahandusminister Jürgen Ligi Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis, kõneledes valitsuse plaanist II pensionisammas taas kohustuslikult muuta. Ligi viitas, et endisel kujul kohustuslikkust ei taastata, kuna see tekitaks uut kaost, selmet inimestesse kindlustunnet süstida, ent jäi võimaliku lahenduskäigu suhtes saladuslikuks. Sellest kuuleme siis, kui asi küps.

Seotud lood

Saated
  • 14.05.25, 11:08
Jürgen Ligi pensionisüsteemist: lahkujad usuvad, et raha põleb – see näitab kolossaalset lollust
Täiendatud
Rahandusminister Jürgen Ligi peab Eesti finantskirjaoskust üheks parimaks Euroopas, kuid märkis, et pensionireformiga teisest sambast lahkunud paarsada tuhat inimest läks kaasa täieliku lollusega.
Juhtkiri
  • 13.05.25, 06:00
Narrid pensionisammast üks kord…
Paariks järgmiseks aastaks tööplaani sättivad valitsusparteid Reformierakond ja Eesti 200 võiksid jätta teise pensionisamba põhimõtteliselt näppimata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uudised
  • 12.05.25, 17:00
Koalitsioon ajab tööandja pensioni kohta vastakat juttu, õhus veel kaks ideed
Jutuks ka kinnisvara pension
Koalitsioonikõneluste osapooltel on soov pensionisüsteemis midagi muuta, jutu all on nii teise samba kohustuslikuks muutmine, tööandja pension kui kinnisvara pension.
Saated
  • 01.05.25, 16:00
Kuivade numbrite asemel peidavad pensionisambad nutikaid teenimisvõimalusi
Pensionisambad on investeerimisportfelli olulised ja maksuefektiivsed osad, mille potentsiaal jääb tihti täielikult kasutamata. Spetsialistid jagavad nutikaid ideid süsteemi enda kasuks tööle panemiseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.25, 12:22
Vastutus ei ole nullsumma: regulaatorid peavad looma stabiilsed ja selged raamid
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele