• 01.05.25, 06:00

Häda ebaravimitega – suurenema peab teadlikkus, mitte ametnike arv

Äripäeva tõstatatud „imerohtude“ probleemi tuleb lahendada inimeste teadlikkuse kasvatamise, mitte uute ametnike palkamise teel, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häda ebaravimitega – suurenema peab teadlikkus, mitte ametnike arv
  • Foto: Anti Veermaa
Äripäev kirjutas kolmapäeval veebipoodidest, mis müüvad toidulisandeid ravimite pähe. Niisugune äri kasvab kiiresti ning ohutult kasutute lisandite kõrvale satub ka sootuks keelatud kraami. Eelmisel aastal tehtud kontroll tuvastas, et ligi pooled väikelastele mõeldud (!) tooted sisaldasid vitamiine või mineraalaineid väidetust tunduvalt vähem – niisiis inimesed ei tea tegelikult, mida nad oma lastele annavad. Ent nagu elu näitab, siis seadused ja ametkonnad selliseid kauplejaid ei takista.

Seotud lood

Suur lugu
  • 30.04.25, 06:00
“Õudne äri.” Netipoodnikud valetavad tabletid imerohtudeks ja müüvad keelatud kanepiõli
Eesti veebipoodides müüvad väikeettevõtjad seadusele vilistades imeravimeid raskete haiguste vastu. Tegelikult on müüdavad tabletid lihtsalt toidulisandid.
Suur lugu
  • 24.01.24, 06:00
Toidulisandite müügi eest preemia kontole: apteegikettide omanikud pöörasid proviisorid müügimeesteks
Apteegikettide omanikud utsitavad keskselt ette kirjutatud müügiplaanide ja boonustega proviisoreid müüma toidulisandeid.
Arvamused
  • 17.05.24, 11:25
Vastukaja: ravimimüügi mitte siiski nii väga varjatud maailmast
Oleme alati seisnud ravimite kättesaadavuse eest Eestis ning püüame olla riigile parim partner, kirjutab Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu tegevjuht Teet Torgo vastukajana Äripäeva ravimituru-artiklitele.
Arvamused
  • 26.01.24, 15:52
Vastukaja: toidulisandid ei ole saatanast
Mitte ükski Äripäeva ajakirjanduslikku eksperimenti kaasatud apteeker ei öelnud, et patsient peaks lõpetama retseptiravimi kasutamise, kirjutab Eesti Proviisorapteekide Liidu juht Ly Rootslane.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele