Äripäev tõdeb, et taas värskelt välja jagatud Michelini tunnustused on lisanud Eesti restoranidele nii mainelist kui ainelist väärtust. Oma osa sellest on saanud kogu kohalik horeca, mida maakeeli mõnikord kenasti kõlavalt külalislahkusettevõtluse sektoriks nimetatakse. Ent Michelinist üksi ei piisa, valdkond püsib ja jääb püsima tegijate entusiasmil ning majanduskeskkond võiks just seda hoida ja innustada. Siin on oma roll täita riigil, aga ennekõike tarbija hoiakutel.
Seotud lood
Valgamaa Lüllemäe külas tegutsev restoran Kolm Sõsarat sai esmakordselt Michelini tunnustuse jätkusuutlikkuse eest. Restorani pidavad kolm õde tõdesid, et kuna nende juurde metsade vahele juhuslikult ei satuta, tuleb klientide meelitamiseks vaeva näha.
Värskes Michelini väljaandes on kaks Eesti restorani tärni säilitanud, valikusse on lisandunud aga neli uut söögikohta.
"Enamik meie kliente ütlevad, et hind võiks olla isegi kõrgem. Kuid ma tajun, et tegelikult ei ole võimalik enam hinda tõsta," rääkis Lahepere Villa perenaine Helen Vihtol saates „Turismitund“.
Alles läinud aastal Michelin Guide’i inspektoritelt kiita saanud, kuid nüüdseks pankrotis kalarestoran Ruhe liikus firmade matja Raul Pindi kätte.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
