Ida-Virumaa arengupotentsiaal on võimas, kuid efektiivselt saame seda võimsust kasutada alles siis, kui saame lahti sealse poliitilise ja majandusliku võimu korruptiivsest seostest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäeva näeb, et Ida-Virumaa on olnud läbi kogu Eesti taastatud iseseisvusaja – 30 aasta – kahetsusväärselt tõmmata-lükata. Piirkonnast on räägitud peaasjalikult kui probleemist, muu hulgas julgeolekuriskist seoses vene emakeelega elanike suure arvuga.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.