• 22.04.25, 14:04

Storent sai loodetud miljonite asemel vähem raha

Läti ehitusseadmete rendifirma Storent soovis investoritelt kaasata 35 miljonit eurot, kuid sai võlakirjade pakkumisega kokku 23 miljonit eurot.
Senised investorid panustasid 7 miljoni euroga, mis tähendab, et nemad osalesid vahetuspakkumises ehk nende senised võlakirjad vahetatakse uute võlakirjade vastu.
  • Senised investorid panustasid 7 miljoni euroga, mis tähendab, et nemad osalesid vahetuspakkumises ehk nende senised võlakirjad vahetatakse uute võlakirjade vastu.
  • Foto: Andras Kralla
Storendi võlakirjade pakkumisega sooviti kaasata 35 miljonit eurot 10% suuruse intressiga ja nimiväärtusega 100 eurot. Kokku märkisid Baltikumi investorid 23 miljoni euro ulatuses Storendi võlakirju, mida on plaanitust pea 35% vähem.

Seotud lood

Investor Toomas
  • 16.04.25, 17:59
Investor Toomas: jätan Storendi 10% intressi lauale
Järjekorras kolmandat korda vaatan otsa ehitustehnika rendiettevõtte Storendi pakutavatele võlakirjadele. Kulm kisub aina enam kipra.
Suur lugu
  • 15.04.25, 16:16
Läti ehitustehnika rentija meelitab Eesti investoreid suurte riskidega tehingusse
Lätlaste ehitustehnika rentija Storent küsib investoritelt 35 miljonit eurot, et varasemad võlad klattida ja USAsse minna, kuid ettevõtte äris ja raamatupidamises lehvivad punased lipud.
Arvamused
  • 16.04.25, 10:22
Storendi vastulause: me hindame oma varasid õiglaselt
Storendi varade väärtuse hindamine ja võlatase on kooskõlas üldlevinud standarditega, kirjutab aktsiaseltsi Storent Holding kaasasutaja ja juhatuse esimees Andris Pavlovs vastulauses Äripäeva artiklile.
Börsiuudised
  • 16.04.25, 15:42
Neljapäeval kukub Storenti võlakirjade märkimise tähtaeg
Läti ehitusseadmete rendifirma Storenti võlakirjade pakkumisperiood lõppeb 17.aprillil kell 12.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele