Pank nöörib iseseisvaid investoreid: PIKile aktsiate ostul läheb kümnendik kaotsi
Pensioni investeerimiskonto kaudu iseseisvalt oma tuleviku kindlustajate investeerimistootlus ei ole kiita. Põhjuseid võib leida mitu ning oma osa mängivad selles kindlasti ka pankade kõrged teenustasud.
Investor Indrek Vilms kasutab PIKi alates sellest ajast, kui pensionireformiga selleks võimalus loodi. Tänaseks on tema PIKile nende veidi enam kui kolme aasta jooksul laekunud kokku 41 327 eurot ning teenustasudeks on sellest summast kulunud juba 3617 eurot, mis on võtnud pensioniks kogutud summast 8,8%. Portfelli tõus on küll tehtud kulud ära katnud, kuid siiski on tegemist märkimisväärse summaga tema tuleviku pensionist.
Seotud lood
Alates 2001. aasta lõpust on Mari Öö usinalt tasunud oma pensioni kolmanda samba kindlustusmakseid, uskudes, et see aitab tal kindlustada oma tulevikku. Kuid aastate möödudes on tema lootused hajunud nagu tuuleiil.
Kui investeerimise eesmärk on kindlustada endale pensionipõlveks finantsiliselt turvaline elu, võib pensionile mineku eel pakkuda üleminek aktsiatest võlakirjadesse head kaitset turu äkiliste liikumiste vastu. Ajaloolised andmed näitavad, kas ja mis ajahetkel on mõistlik see liigutus ära teha.
2021. aasta pensionireformiga tutvustati pensioni investeerimiskontot (PIK), mis andis Eesti pensionikogujatele enneolematu võimaluse ise hallata oma pensionivara. Kuigi uus valik pakkus isiklikku kontrolli oma pensionisäästude üle ja potentsiaalselt suurendada tootlust, näitavad andmed, et tegelikkuses on vähe aktiivsed kasutajaid ning nendegi isetehtud tootlus miinuses.
Investeerimiseksperdid kipuvad rõhutama investeerimisperioodi pikkust kui hea tootluse teenimise alustala liitintressi mõjul. Tegelikult, kui investor soovib vähendada oma kahjumi saamise riski, on aeg tema suurim sõber, näitab analüüs.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
