Halb maik saadab pensionifonde senini. Kas põhjusega?

2021. aasta pensionireformiga tutvustati pensioni investeerimiskontot (PIK), mis andis Eesti pensionikogujatele enneolematu võimaluse ise hallata oma pensionivara. Kuigi uus valik pakkus isiklikku kontrolli oma pensionisäästude üle ja potentsiaalselt suurendada tootlust, näitavad andmed, et tegelikkuses on vähe aktiivsed kasutajaid ning nendegi isetehtud tootlus miinuses.

Lõppenud poolaasta andmed kinnitavad taas, et kaheksa aastat turul olnud pensioniindeksifondid on korraldanud revolutsiooni, mis peaks julgustama iga pensionikogujat sissemaksetest loobumise asemel hoopis neid suurendama. Oma saatus vanaduses on nüüd päriselt võimalik enda kätte võtta, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Möödunud nädala korrektsioon börsidel kohalike pensionifondide juhte ei heiduta – nende kätte usaldatud varad on hästi kaitstud ja hajutatud, kinnitavad nad oma tegevust avades justkui ühest suust.

Alates aasta algusest on pensionifondid toonud kogujatele väga hea tootluse, kuid fondijuhid näevad aktsiaturgudel 2000ndate alguse tehnoloogiamulli ilminguid.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.