Tark raha voolab Eestist välja: välisinvestorite toomine on nagu võimatu missioon
Eesti on geopoliitiliste riskide, aga ka maksukeskkonna ebastabiilsuse tõttu muutunud kohaks, kuhu välisinvestor vaatab üha vähem, probleemi tajuvad ka kohalikud pensionifondid.
Viimasel ajal pole harvad uudised, kus välis-, aga ka kohalik kapital siinsetest ettevõtetest lahkub. Hiljuti kirjutas Äripäev, kuidas LHV ja Swedbanki pensionifondid on müünud Tallinna Kaubamaja aktsiad, viimased loobusid alles hiljuti ka positsioonist Tallinkis. Lisaks on toimunud mitu väljumist kinnisvaraturul. Näiteks paar päeva tagasi saime teada, kuidas Eesti kapital võtab Guido Pärnitsa juhtimisel USA investoritelt üle Ülemiste linnaku ning eelmise aasta lõpus selgus, et Toomas Annuse suurosalusega Kapiteli ja metsaärimehe Mati Polli osalusega Tristafani juhtimisel ostetakse soomlaste Pontos Groupilt ära Viru Keskus.
Selliste suurte tehingute taustal uuris Äripäev, kas targa raha regioonist eemaldumisel on otsene seos geopoliitiliste riskidega ning kuivõrd on regiooni atraktiivsus vähenenud. Sõja eest on hoiatanud nii lahkuv kaitseväe juhataja Martin Herem, Taani kaitseminister kui Eesti peaminister Kaja Kallas. Kõigi suust on kõlanud stsenaarium, mille kohaselt võib Venemaa rünnata mõnd NATO riiki juba kolme aasta pärast.
Geopoliitiline risk
Seotud lood
Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen lõi järgmise lääne liidrina häirekella Moskva jätkuva sõjaisu pärast. Tema sõnul võib Venemaa rünnata mõnd NATO riiki juba kolme aasta pärast. NATO peasekretär ärgitab Euroopat oma sõjatööstust ergutama.
LHV pensionifondid L ja XL on müünud jaanuari jooksul Tallinna Kaubamaja aktsiaid. Ka Swedbanki Läti pensionifondid on Kaubamaja aktsiatest loobunud.
Ametist lahkuv kaitseväe juhataja kindral Martin Herem tõdes, et ehkki tema ametiajal Eestit sõjaliselt ei rünnata, ei pruugi see nõnda olla tema ametijärglasel.
Küsimused võtsid Hanschmidti sõnatuks
Ülemiste linnaku suuromanik Guido Pärnits plaanib arenduse USA investoritelt välja osta Eesti ärimeeste toel. Ta jättis küll saladuseks, kes need olla võiks, kuid kümneid miljoneid vaba raha võib jaguda nii mõnelgi ettevõtjal.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
