Väikeinvestorid jätsid Tallinna ja ehitavad kinnisvaraimpeeriumit väikelinnas

Kadi Pint tegutseb Jõgeva linnas kinnisvarainvestorina ja näeb esimese kolme korteri pealt, et üüritootlust teenib ta Jõgeval kaks korda rohkem kui konkurentsitihedas Tallinnas.

Raha-Jaak tegi oma "Kinnisvaraga rikkaks saamise õpiku" teise trüki väljatuleku tähistamiseks hoopis kinnisvaraseminari ning käisin seal kuulamas, mida kinnisvaramogulid praeguses situatsioonis räägivad.

Keegi ei julge Rakveres koppa maasse lüüa, kuna ehitushinnad on ettearvamatud. Alates Eesti taasiseseivumisest on linna ehitatud vaid kaks korterelamut, mis mõjutab nii ostu-müügi tehinguid, aga ka üüriturgu.

Tartumaal Nõos ja Elvas tegutsev kinnisvaraarendaja Janar Saviir ütleb, et üüriinvestoritel on viimased kümme aastat olnud nii head ajad, et ükski üürikorter välja üürimata ei jää. Ja paistab, et läheb aina paremaks: "Sa võid osta ükskõik mida ja leiad ikka üürniku. Praegu makstakse ikka jabura hinnaga üüri," imestab ta.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.