Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõtlemisvead, mis hävitavad tootluse
Kuigi inimesel on võime investeerimise ja rahaasjade peale mõelda ratsionaalselt ning plaanipäraselt, nõuab see sellegipoolest pingutust ning enda mõtlemisvigade tundmist, rääkis psühholoogiadoktor, ettevõtja ning inimeste juhtimise konsultant Eva-Maria Kangro intervjuus.
„Inimesed on evolutsioonis arenenud sinnamaale, et meil on võimekus pöörata teadlikult tähelepanu, planeerida ette, rakendada enesekontrolli, tulla toime kiusatustega, lükata ka edasi vahetut präänikut suurema prääniku nimel tulevikus,“ selgitas psühholoog. „Kõik see on ju see, mis võimaldab meil ka edukalt rahaga toime tulla, oma finantse juhtida.“
Kuigi meile meeldib mõelda endast kui ratsionaalsest ja kalkuleerivast inimesest, on reaalsus tihtilugu teine. Mõtlemises võivad domineerivaks saada lühiteed ja mõtlemisvead, mis ratsionaalsed otsustusprotsessid tahaplaanile lükkavad ning rutakate, emotsionaalsete või muul moel irratsionaalsete otsusteni viivad.
Inimesed jäävad inimeseks ja selliseid vigu pole lõplikult võimalik vältida, kindlasti aitab aga nendest teadlik olemine.
Õigeid otsuseid moonutavad mõtlemisvead
Kangro toob ühe mõtlemisveana välja kinnitamise kalde, mis toob kaasa selle, et inimene paneb tähele ainult enda mõtteid kinnitavad infot. „Kui mul on mingisugune usk või mõte peas olemas, siis valin ma väga osavasti ajakirjandusest, meediast, igalt poolt elust seda, mis kinnitab juba minu peas olevat,“ ütles Kangro. See paneb inimesi kiinduma nii enda poliitilistesse vaadetesse kui ka aktsiatesse ja muudesse investeeringutesse, kuigi avalikkuses võib olla laialt teada fakte, mis uskumuste algtõed ümber lükkaks.
Sellisel juhul tuleks kõigepealt endale ausalt otsa vaadata ja mõelda, kuhu kinni olen jäänud, ütles Kangro. „Tasub mõtelda ja vaadata natuke avaramalt.“
Veel võib mõjutab inimesi mõtlemisviga, mis võib tekkida siis, kui projekti või investeeringusse on investeeritud üksjagu energiat või raha. See võib tekitada olukorra, kus investeeringust või projektist on keeruline loobuda, kuigi ratsionaalselt mõeldes võib see olla just kõige mõistlikum tegevus. „Kui maja põleb ereda leegiga, köetakse sinna raha veel juurde, sest kahju on kõigest sellest, mis muidu kaduma läheks. Äkki toimub mingi pööre!“ nentis Kangro.
Kuidas tulla investeerimisel toime kaotusvaluga?
1) Valmista end ette ja teadvusta selgelt ja ausalt, et kaotus on täiesti reaalne võimalus.
2) Tasub võtta vastu otsus, et sina juhid oma emotsioone, mitte nemad sind. Tark juht kuulab ära, aktsepteerib ja suunab lahendusele, ei süüdista ega ignoreeri.
3) Nii ängistav kui see ka ei tundu, kaotust tuleks võtta kui õpetlikku kogemust, kahetsevatesse mõtetesse kinnijäämisest ei ole vähimatki abi.
Õppetundidest õppimise teeb omakorda keeruliseks meie psüühika omadus siluda vigu ning maskeerida vajakajäämisi. Vigadest õppimise nõuanne on kuldne, kuid kipub tihti olema klišee, ütles Kangro. „Me automaatselt teeme kõike muud kui õpime oma vigadest ning astume ikka ja jälle sama reha otsa.“ Et saada selgust, tuleks korra paadi pealt maha astuda, rääkis Kangro. „Sujuvalt kaasa loksudes on raske otsust teha.“
Emotsionaalne kurnatus ja depressioon võivad laostunud inimese otsused omakorda irratsionaalseks teha, sest sellises olukorras on otsustamine veelgi keerulisem, nentis psühholoog. „Kui pea on täitunud negatiivsete mõtetega, on raske olla loov ja kriitiline.“ Sellisel juhul tuleb Kangro sõnul aeg maha võtta, välja puhata ja restart teha.
Õpitud oskus
Harjumus analüüsida, järele mõelda ning kiusatustega toime tulla kujuneb inimesel välja tasapisi arengu käigus. Kui paariaastane laps ei suuda kuidagi hüvesid edasi lükata ega kiusatustega toime tulla, siis täiskasvanu puhul on lugu teine. Ometi esineb ka siin suuri erinevusi: osa inimesi on paremate eneseregulatsiooni oskustega kui teised, rääkis Kangro. Need võimed on siiski igas vanuses arendatavad, kui olla teadlik, millised on iseenda eduka juhtimise võimalused.
Hetkel kuum
Dr Eva-Maria Kangro
Psühholoogiadoktor ja ettevõtja.
Töötab founderite, ettevõtjate ning juhtidega erinevates valdkondades. Tema missiooniks on aidata luua edu, suunates inimesi rakendama teaduspõhise psühholoogia ja kaasaegse neuroteaduse tarkusi.
„Väga suur osa inimese ajust on tegelikult päris ürgne ning ei ole muutunud väga palju sellest ajast, kui meie eellased puu otsast alla tulid,“ ütles psühholoog. Enesekontrolli ja analüütilise mõtlemise eest vastutab aga see osa ajust, mis on evolutsiooniliselt uus, aeglane ja kergesti väsiv. Ta on ka üsna lihtsasti häiritav. Libedale teele, kiirete ja tormakate otsusteni viib inimesi aju n-ö ürgne osa, mis on hüvedele ja ohtudele väga tundlik. „See on see, mis võib panna meid kiusatustele järele andma, krabama vahetut hüve või ummisjalu põgenema, kui tegelikult oleks targem hoopis oodata.“
Raha ei ole muud kui hüve ja aju on hüvede suhtes väga tundlik, nentis psühholoog. Ühtlasi kannab see erinevaid sümboleid ja tähendusi ning seostub eneseteostuse ja staatusega. „Juba Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman ja tema kolleeg Amos Tverski näitasid, et meie aju trikitab finantsotsuste tegemisel omajagu.“
Trikitav aju
Kahneman jagab raamatus „Kiire ja aeglane mõtlemine“ mõtteprotsessid kahe süsteemi vahel lahku. Üks on süsteem 1, mis on kiire, instinktiivne ja emotsionaalne, ning süsteem 2 on aeglane, tahtlikum ja loogilisem. Kahneman ise eelistab irratsionaalsete otsuste asemel rääkida mentaalsetest äpardustest. Ühes Kahnemani raamatus kirjeldatud eksperimendis palutakse katsealustel ette kujutada, et neile on antud 50 eurot ning nad saavad kas 20 eurot alles hoida või 30 eurot ära anda. Kuigi mõlema tulemusel jääks inimesele kätte sama hulk raha, on psühholoogiline tulemus erinev, raha kaotamisel on tugevam emotsionaalne mõju.
Ürgset aju ei tasu aga täiesti maha kanda, märkis Kangro, kuna ka kiiretel otsustel on oma koht. „Automaatse otsustamise skeemi satuvad ka need otsused, mis on meile oma elu jooksul näidanud, et asi tasub end ära.“ Sel juhul saab otsustada kiiresti, laskmata ennast liigsetest välistest asjaoludest segada.
Enda psühholoogiast ja mõtlemisprotsessidest teadlik olemine on Kangrole enda sõnul kindlasti kasu toonud nii elu seadmisel kui ka rahaasjade ajamisel. „Samal ajal teen ma neidsamu vigu, mida teevad inimesed, kes nendest mehhanismidest nii palju ei tea.“ Sama nentis ka majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman.
Tervet intervjuud saab kuulata siit:
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
