Aasta jooksul, mil olen ESG-aruandlust ja selle muutusi lähedalt jälginud ja neid kajastanud, on pilt kardinaalselt muutunud.
Eelmisel suvel valmistus üle 200 Eesti ettevõtte kohustuslikuks aruandeks, praeguseks on see kohustus edasi lükatud, aga ilmselt kaob paljude jaoks üldse ära. Nüüd räägime kolmest, kümnest, kolmekümnest... või äkki ikka 250 Eesti ettevõttest, kes jäävad edaspidi raporteerima.
Seotud lood
Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse edasilükkamise kahe aasta võrra, see otsus puudutab ligi 300 Eesti ettevõtet.
Investorite huvi jätkusuutlike fondide vastu on jahtunud, sest turul oli näha palju PR-trikke ja reaalsuse moonutamist. Tegelikult ei tasuks lootust kaotada, veel enam – tegelikult aitab muutust esile kutsuda ka nendesse kõige “halvematesse” firmadesse investeerimine.
ESG teemad on paljude Eesti ettevõtete jaoks justkui Exceli tabel – vajalik, aga keeruline, tüütu ja sageli arusaamatu. Miks mõned ettevõtted suudavad kestlikkuse edukalt juhtimisse integreerida ja jõuda kuldtasemeni, samas kui teised jäävad paigale tammuma?
Tänasest tohivad end roheliseks nimetada vaid need Euroopa fondid, kes suudavad ette näidata, et enamik nende investeeringuid on tehtud jätkusuutlikesse ettevõtetesse. Nii astuvad sammu tagasi nii mõnedki, kes seda ette näidata ei suuda.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
