Helina Jõesaar: haridus vaevleb süsteemses väsimuses
Eesti haridussüsteemi on pikalt nähtud kui eduikooni. Ometi osutavad õpetajate järelkasvu kriis, pragunenud tasuta kõrgharidus, raskustes kutseharidus ja digivõimekuse lüngad haridusreformi hädavajadusele, kirjutab Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise magistrant ja If Kindlustuse ärikliendikonsultantide grupi juht Helina Jõesaar.
Üha enam on selge, et Eesti haridussüsteem on jõudnud ristteele. Rahvusvaheline testiedu ja õpetajate pühendumus ei tähenda, et oleme valmis homse maailma väljakutseteks. Kliimamuutused, tehnoloogiline murrang, muutuv tööturg ja noorte kasvavad ootused nõuavad, et haridus oleks midagi enamat kui õppekava ja eksamid. Me ei vaja parandustöid – me vajame mõtteviisi muutust.
Eesti haridussüsteemi on pikalt nähtud kui eduikooni – meie õpilased on PISA testides esirinnas, meie õpetajad pühendunud ja meie süsteem struktuurselt läbimõeldud. Ometi kerkivad esile aina selgemad küsimused: kui jätkusuutlik see süsteem tegelikult on? Kas see arvestab 21. sajandi muutuva maailma ootustega? Ja mis kõige olulisem – kas see valmistab ette tulevasi juhte, innovaatoreid ja teadlasi?
Seotud lood
Peame investeerima juba praegu tuuleenergeetika haridusse ja koolitusprogrammidesse, kuna muidu jääb oskuslikest töötajatest puudu, kirjutavad kutsekoja OSKA uuringujuht Katrin Pihl ja vanemanalüütik Siim Krusell.
Roheoskuste puhul pole fookus mitte õpetamisel, vaid õppimisel. Lõpuks väljendub roheoskus rohkem valikutes kui tegutsemises, kirjutab Võrumaa haridus- ja tehnoloogiakeskuse juht Eveli Kuklane.
Selle asemel, et töötajate erinevusi karta või üritada neid ühtlustada, on edukad organisatsioonid õppinud neid erinevusi strateegiliselt ära kasutama, kirjutab Elisa jätkusuutlikkuse juht Aigi Kukk.
Rohepööre on praegu segane ja negatiivse varjundiga mõiste. Inimestele tuleb lihtsalt selgitada, mida rohepööre nende elus muudab. Ja sedagi mitte universaalsete sõnumitega.
Öeldakse, et head rehvid on nagu head kingad, mis hoiavad sind õigel teel. Kui ettevõttel on aga kümneid või sadu autosid, muutub lihtne tõde suureks väljakutseks. Just selleks, et muuta autoparkide rehvimajandus mugavaks ja läbipaistvaks, avas Rehvid24 tänavu septembris Tallinnas Mustamäel Baltikumi suurima ja kaasaegseima täisteenust pakkuva rehviteeninduskeskuse.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
