Vastukaja: jäik piirmäär ülelaenamise eest ei päästa
Vastutustundlik laenamine ei tähenda ühtset ja kõigile kehtivat valemit, sest puudu jääb inimlik mõõde, kirjutab Eesti Krediidiandjate Liidu juhatuse liige Siim Juks.
Eesti Krediidiandjate Liidu juhatuse liige Siim Juks.
Foto: Erakogu
Swedbanki eraisikute panganduse juhi Tarmo Ulla arvamuslugu tõi taas päevakorda tarbijakrediidi täiendava reguleerimise. Idee kehtestada sissetulekupõhine laenupiirmäär võib esmapilgul näida mõistlik, kuid tegelikkuses kujutab see endast liiga jäika lähenemist ning viib turu ülereguleerimiseni.
Krediiditeaberegister on pool rehkendusest – vajame ka selgeid reegleid laenuandjatele, mis sisaldaksid muu hulgas laenu teenindamise piirmäära, kirjutab Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Valitsus kiitis heaks eelnõu, mille alusel saab Eestis 2028. aastal tööd alustada krediiditeaberegister, mille peamiseks eesmärgiks on ennetada ülelaenamist.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.