Tõnu Pekk: pensionimüük kaubanduskeskustes on kogujatele kahjulik
Pikas plaanis pole agressiivne müük finantstoodete pakkumiseks edukas strateegia ning LHV otsus lõpetada kaubanduskeskustes pensionifondide müüjate kasutamine on märk laiemast muutusest, kirjutab Tuleva juhatuse liige Tõnu Pekk.
LHV teatas, et lõpetab kaubanduskeskustes pensionifondide müügi. Pealetükkivad müügimehed võivad meeldida või mitte, aga milline võis olla nende mõju? Minu arvates oli kasu pangale kaheldav ning kogujatele kahjulik.
Koguja maksab kinni
Esiteks on välimüük väga kulukas. Iga ületoodud koguja eest makstakse mõnikümmend, kui mitte isegi mõnisada eurot. Minu hinnangul kulutas LHV pensionifondide välimüügile aastate peale kokku ligi 30 miljonit eurot.
Pensionifondide kulusid ei kanna aga mitte keegi teine kui kogujad, makstes pangale valitsemistasu. Mida rohkem kulutab fondivalitseja turundusele, reklaamile, välimüügile või müügimeeste armee palgal hoidmisele, seda suuremad peavad olema ka fondi tasud.
Näiteks aastal 2023 olid LHV Varahalduse AS kulud umbes 6,9 miljonit eurot, Tuleva omad aga 1,6 miljonit eurot. See peegeldus ka tasudes – LHV valitsemistasud on suurema varade mahu juures enam kui kaks korda kõrgemad kui Tuleva omad.
Seotud lood
LHV otsus lõpetada pensionifondide müük kaubanduskeskustes haukab Lindomare müügiagentuuri töölaualt suure ampsu. Kuigi ettevõtte juht LHV kriitikaga ei nõustu, arvab ta, et ühel hetkel reguleeritakse selline müük niikuinii võimatuks.
LHV laitis kaubanduskeskustes pensionifondide müümise maha ja lõpetas sellisel viisil klientide otsimise, kuid näiteks Elisa ja Luminor jätkavad, sest näevad müügivõtte juures eeliseid.
Loe, mida räägiti oma konkurentide kohta
Äripäeva suur osaluseksperiment näitab, et pankade müügiesindajad suhtuvad kõige optimistlikumalt aktiivselt juhitud fondidesse, samal ajal kui turul mõned aastad tegutsenud indeksifondide kohta levib skepsis ja väärinfo.
Äripäeva pensionimüüjate osaluseksperiment näitas eelmisel nädalal, et kõikidelt turuosalistelt ausat, läbipaistvat ja valikut lihtsustavat infot ei saadud. Kõige enam küsitavusi tekitasid Luminori konsultandi väited, mille peale pank on lubanud juhendid üle vaadata.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
- PRO
Võitjat aitasid Saksamaa ja Poola turg
Tagasi Äripäeva esilehele
