Kui rahvas ei usu enam riiki, siis see on kõige suurem julgeolekuoht. Edukas Eesti ei ole pelgalt tugev majanduses, vaid ka ühtne rahvana, kirjutab Kristiina Altmäe arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Kristiina Altmäe.
- Foto: Erakogu
Eesti on edukas riik, vähemalt nii väidetakse. Majandus hakkab taas kasvama, eksport suureneb, linnade siluetid kerkivad aina kõrgemale. Me oskame end müüa kui digiriiki, kui kiire ja nutika rahva kodu. Aga kellele see Eesti tegelikult edukas on? Kas inimestele, kes siin elavad, või neile, kes siit kasu lõikavad?
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kuidas lahendada õpetajate ja logopeedide kriisi ja tugevdada hariduse alussammast, kirjutab Tatjana Püi arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Inseneeriaõpe peab jõudma iga õpilaseni algkoolist gümnaasiumini, kirjutab inseneeriaõpetaja Rasmus Kits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Õpetame praeguse ühiskonna ja järeltulevad põlved iseseisvalt mõtlema, ning tegutsema, kirjutab Martin Veltmann arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Pisierakondadel peab olema plaan, kuidas oma erakonda hoida jätkusuutlikuna ja kasvada suuremaks. Ideega tuleb appi Toivo Ellakvere arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.